Historjá
Dološ áiggiid rájes leat olbmot orron juohke áidna vuonas ja mohkis Sievjjus, ja leat gávdnon ássanbáikkiid luottat gitta geađeáiggi rájes. Historjjá čađa lea Sievjju olbmot birgen guolástemiin, šibitdoaluin, eanandoaluin, bivdduin, meahcástallamiin ja murjemiin.
Guolásteapmi lei eanas bearrašiid birgejupmin, ja sávza lei dábáleamos šibit. Oallugiin ledje maid soames gáiccat dahje gusat. Buotlágán resurssaid maid sáhtii ávkin atnit, daid máhtte olbmot atnit. Eanas ássit leat leamaš sápmelaččat, ja sámegiella lei eanemus adnon giella Sievjjus ovdal dáruiduhttima. Earret daid geat birrajagi orro Sievjjus, bohte vel boazodoallit Sivjui iežaset bohccuiguin geasseguohtumiidda, nu movt odne ge ain dahket.
Skábmamánus 1944 bolde duiskalaččat goasii buot viesuid ja visttiid Sievjjus, ja stuora oassi Sievjju ávnnaslaš historjjás duššaduvvui. Olu báikkit dan guovllus mii dál lea álbmotmeahccin, huksejuvvojedje fas bajás maŋŋel soađi. Maŋemus vuonat gos dálá álbmotmeahci siskkobealde lei fásta ássan, guorranedje 1960-logus. Dat ledje earret eará Boazovuotna, Viektavuotna ja Stuoravuotna. Dál oaidnit doppe olu luottaid fásta ássama maŋis, nugo geađgejulggiid, viessosajiid, goahtesajiid, stáffuid, gieddeeatnamiid ja darfelokkohagaid.
Bilde: Fraflyttet hus på Gámanjárga/Komagnes, utenfor parken. Foto: Ingunn Ims Vistnes
Meahccelájut/niittut
Oarje-Finnmárkku riddoássit leat doloža rájes meahcis háhkan dálvái biepmu, sis ledje meahccelájut, ja daid báikkit gohčoduvvojit niitun. Sihke jekkiid, gittiid ja ceakko vilttiid sáhtte sii láddjet. Davágeahčen Sievjju ledje olu niittut nu bivnnuhat ahte daid sáhtte čuorvuma bokte láigohit dihto áigái. Dat guoskkai earret eará niittuide mat ledje Buolas, Dáččavuonain ja Stuoravuonas. Čoalmmenuorri ja Várggonuorri ledje erenoamáš buorit meahcceguohtumat.
Juohke čakčageasi manne olbmot smávvafatnasiiguin niittuide, láddjejedje doppe ja gudde suinniid fatnasiid lusa sealggis dahje geasehedje heasttain. Ceggoseamos vilttiin gárrejedje suinniid čoahkkái ja devde daid nuohttebađaid sisa maid dasto fierahedje váris fiervái. Daid fievrrededje dasto fatnasiiguin báikái, gos áhco ja goikadedje suinniid.
Lájut ledje lossa barggut maidda buohkat serve, maiddái mánát fertejedje veahkehit. Seammás ledje lájut sosiála «dáhpáhusat» gos beasai deaivat oahppásiid ja gos mánáin ledje olu stoahkanolbmát. Gearvuonas orro oallugat bivdofatnasiin ja šárkkain lájuid áigge, ja earát ges orro telttain dahje ođđe gomu fatnasiid vuolde. Eahkes oidnojedje máŋggat dolat fiervvás.
Dađi mielde háhke olbmot eananbáhpiriid niittuide. 1878:s ledje 192 matrikulerejuvvon eatnama Gearvuonas, eatnasiin lei sihke sámegiel ja dárogiel namma. Giettit leat oalle seakkit, dávjá dušše 20 – 80 mehtera govddu, ja ollet oalle bajás várrevilttiide. Giettit Gearvuonas leat priváhta opmodagat ain otná dan beaivvi, ja olu bearrašiin leat nanu čanastagat daid ceakko vilttiide ja álbmás rásiide.
Næringsrike og bratte slåttemarker i Store Bekkarfjord. Foto: Ingunn Ims Vistnes