Šattut
Sievjju šattolaš vuonain ledje ovdal meahccelájut ja šibitguohtumat, ja ain dál leat dáppe boazoguohtumat, ja soames sajiin sávzaguohtumat. Dát lea dagahan erenoamáš kulturduovdagiid gos leat hui ruonas vielttit gos šaddet suoinnit, rásit ja urtasat. Guorba váriin ges šaddet jassanoarsa, noarsarássi, jiekŋamearanárva ja eará várrešattuid maid šaddu dađistaga manná maŋos danne go dálkkádat lieggana. Orru leame nu ahte Sievju mii lea nu davvin, ain lea dáid šlájaid sihkkaris šaddobáikin.
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Olu dain šattuin maid mii gávdnat go vázzit meahcis, ledje ovdal deaŧalaš borramuššattut. Varas fádnu (boska) (Angelica archangelica) lei giđđageasi deaŧalaš C-vitamiidnagáldu. Sibirjá-njuovvelávkkis (Allium schoenoprasum) ráhkaduvvui «lávkeoaivi»; vuššon guoleoaivi masa lei devdojuvvon njuovvelávki ja vuoivvas. Alitdohpi/Alitvuodjarássi (Pinguicula vulgaris) adnui lohppeheapmái, leiket mielkki lasttaid nala ja diktit orrut jándora birrasiid. Mielki de suohku ja riibá buorebut. Bađverási (Alchemilla vulgaris) lasttaid atne loasttarin háviid buhtisteapmái, ja soahkebárkkuin (Betula pubescens) sáhttá impregneret čázehiid ja náhkkebiktasiid. Gálbberási (Rhodiola rosea) čohkkejedje gusabiebmun árra giđa, go dat dárbbašedje C-vitamiinnaid. Gálbberási eará namat leat hádjaurttas ja njálggaháiruohtas.
Eallit
Sievjju olu ávdin ja ceakko várreguovllut ja bákteseainnit mearragáttis leat máŋgga šlájat gazzalottiid eallinguovllut. Mearragoaskin ja gonagasgoaskin bessejit dáppe, ja nu maid rievssatfálli, cizášfálli, bieggafálli ja boaimmáš. Duottarjávrriin ja mearragáttiin gávdnojit čáhcelottut nugo stuoraguškkástat, ruksesjuolčoavžžu ja gáddeviroš, go fas mearralottit nugo skárfa, čielkkis ja hálka orrot mearragáttiin.
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow