Sievju lea suolu Oarje-Finnmárkku rittus, ja álbmotmeahcci dahká badjelaš beali sullo areálas. Lulá- ja davábealde álbmotmeahci lea bieđgguid ássan, biilageaidnu ja idjadansajit. Deike beasat feargga dahje sáhttofatnasa mielde. Dáid ravdaguovlluin leat maid soames merkejuvvon bálgát mat dolvot álbmotmeahci guvlui. Ieš álbmotmeahci siste eai leat merkejuvvon bálgát, eai ge rabas barttat. Danne ferte dus alddát leat telta mielde ja biergasat vai birget.

Sievjjus leat viiddis duohtatkeahtes guovllus, unnán johtaleapmi ja ereliiggán sajádat. Danne leat sullos olu šaddo- ja eallišlájat. Vuotnabađain ja vákkiin lávejedje ovdal leat meahccelájut ja guohtunbáikkit, ja dat lea dahkan Sivjui olu kulturduovdagiid mat ain leat bistime ja mat eai šat báljo gávdno eará sajiin.

Kultureanadat Gearvuonas. Govven: Per Arne Askeland

Viektavuotna. Govven: Ingunn Ims Vistnes

Kulturlandskap i Store Bekkarfjord. Foto: Per Arne Askeland, Bårdfjorden. Foto: Ingunn Ims Vistnes

Mielkejávrrit. Govven: Per Arne Askeland

Guovssahasat Sievjju almmis. Govven: Per Arne Askeland

Melkevatnan. Foto: Per Arne Askeland

Manne álbmotmeahcci?

Álbmotmeahcci ásahuvvui 2006:s ja dan areála lea 316 km2. Dás lea 9,6 km2 mearraareála. Olles álbmotmeahcci lea Sievjjus, mii lea Norgga čihččet stuorimus suolu, ja dat dahká 53 % olles sullo areálas.

Álbmotmeahcci ásaheami ulbmilat:

  • Seailluhit alpiina mearragáddeeanadaga mas lea erenoamáš ja máŋggabealat biologalaš valljivuohta
  • Sihkkarastit guovllu iešguđetlágan luondduhámiid
  • Seailluhit eanadathámiid ja erenoamáš geologalaš gávdnosiid
  • Suodjalit kulturmuittuid

Sievjju álbmotmeahci njuolggadusain daddjo viidáseappot ahte: «Almmolašvuohta (álbmot) galgá beassat vásihit luonddu árbevirolaš ja dábálaš meahccedoaimmaid (olgodaddama) bokte maidda eai dárbbašuvvo olu teknihkalaš heiveheamit. Luondduvuđđosa vuhtii váldin lea deaŧalaš sámi kultuvrra ja ealáhusávkkástallama dihte. Guovlu galgá sáhttit adnot boazodollui.»

Mii lea lohpi álbmotmeahcis?

Don sáhtát bivdit, guolástit ja vázzit seamma ládje go olggobealde álbmotmeahci. Muitte oastit bivdo- ja guolástankoartta Finnmárkkuopmodagas. Sáhtát murjet ja guobbariid čoaggit. Sáhtát maiddái goike rissiid váldit dolasteapmái, muhto go eanas sajiin álbmotmeahcis lea unnán vuovdi, de berret ieš fievrredit boaldámuša.

Álbmotmeahcis ii leat lohpi dronaid girddihit.

Mohtorjohtolat lea gildojuvvon álbmotmeahcis. Dat guoská earret eará muohtaskohterii, ATV, mohtorfatnasii sáivačázis, girdimii vuollel 300 mehtera allodagas ja helikopterseaivumii. Mohtorfanasjohtolat mearas lea lohpi.

Álbmotmeahcis lea lohpi murjet. Govven: Ingunn Ims Vistnes

Melkevatnan. Foto: Per Arne Askeland

Telteme Viektavuonas. Govven: Ingunn Ims Vistnes

Telt i Bårdfjorden. Foto: Ingunn Ims Vistnes

Ii leat lohpi ruskkaid guođđit álbmotmeahccái. Doppe gos máŋggas leat čoahkis muhtin áiggi, bivdit mii ahte ehpet guođe hivssetbáhpiriid.

Lágideamit masa oallugat servet dahje mat lágiduvvojit máŋgga geardde seamma báikkis, galget ohcat lobi álbmotmeahci stivrras. Sihkkelastimii galgá maid ožžon lobi álbmotmeahci stivrras.

Álbmotmeahcis leat olu miellagiddevaš geologalaš gávdnosat. Lea lohpi unna geađggáža coggalit lummii, muhto ii leat lohpi álbmotmeahcis doalvut stuorát geđggiid dahje eanebuš geđggiid.

Eará suodjalanguovllut Sievjjus:

Muotkevuona/Eidvågen luonddureserváhta (loddevárri) https://faktaark.naturbase.no/?id=VV00000048

Čielkkis/Šearka/Stižžá. Govven: Karl-Otto Jacobsen

Teist. Foto: Karl-Otto Jacobsen

Čuovo min Facebook bokte

Váldde oktavuođa minguin

Sievjju /Seiland álbmotmeahci stivra
fmfiiivi@statsforvalteren.no
Tlf 414 34 401
Galledančujuhus: Havneveien 24, Alta (seamma visti go Alta Havn ja Stáhta luonddubearráigeahčču/Statens naturoppsyn)
Poastačujuhus: Seiland/Sievju nasjonalparkstyre c/o Fylkesmannen i Troms og Finnmark, Postboks 700, 9815 Vadsø

Sievjju álbmotmeahcci logo

Njižževuonbahta/Hønseby: Skyet 7°
Altneset: Lett regn 7°