Boahtinsajit
Álbmotmeahccái sáhttá guovtti sajis boahtit; Njižževuonbahta/Hønseby davágeahčen ja Altneset lulágeahčen. Deike beasat almmolaš sáhtuin, ja dáppe leat idjadansajit. Dasa lassin lea brugga Gearvuonas gosa sáhtát iežat fatnasiin boahtit.
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Njižževuonbahta/Hønseby davágeahčen Sievjju
Jus áiggut davágeahčái Sievjju, de čuovut feargga Straumsnesas (lulábealde Hámmerfeastta) Ánnásullui/Kjerringholmen. Das manná biilageaidnu Hønseby rádjái /Njižževuonbahtii, 19 km. Geaidnu moalkkas ja seaggi, muhto lea ihána várddus! Hønseby/Njižževuonbađas lea borramušgávpi ja turistafitnodat Seiland Explore, gos sáhttá idjadit ja fatnasa láigohit. Gávppi siste lea čájáhus mátkkošteddjiide ja hivsset gussiide. Olggobealde veahá dobbelis lea biilaguođđilansadji ja diehtotávval álbmotmeahci birra. Dás vuolgá 9 km merkejuvvon vázzinbálggis álbmotmeahci ráji rádjái, mii lea buorre vuolggasadji jus áiggut guhkebuš mátkki vázzit álbmotmeahcis. Oanehit mátkái čuovut bálgá 2 km mátkegirjekássa rádjái, ja das fas jorggihit. Das lea várddus oaidnit Njižževuona ja Sállannuori. Dán girjekássa rájes sáhtát maid čuovvolit merkekeahtes bálgá 1 km Stuorajávrri rádjái.
Altneset lulágeahčen Sievjju
Jus áiggut Altnesetii lulágeahčen Sievjju, de válddát sáhttofatnasa/kombifatnasa Álttá guovddážis (kombifanaskáijas Gárgolašmohkis/Bukta) dahje Giranjárggas/Storekorsnes. Altneset gilis lea turistafitnodat Seiland House gos sáhttá idjadit, borramuša oastit ja fatnasa láigohit. Dát ferte ovdalgihtii diŋgojuvvot. Altneset rájes sáhttá beaivásmohkiid/-mátkkiid vázzit čohkaide Vardefjellet (232 mmb), Gryttind (307 mmb) ja čohkkii mii lea ovdal go olle Piggfjellet (405 mmb) rádjái. Gryttind ja Piggfjellet leat heivvolaš vuolggasadjin jus áigu guhkebuš mátkki dahkat álbmotmeahccái. Nu leat maid Altnes-vággi ja Sommarset-vággi. Vuotnagátte mohkohallá seakka asfáltageaidnu 8 km Háhkkastáppa guvlui, ja dakko lea várddus Čoalmmenuori ja Stiertná guvlui.
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Gearvuotna
Gearvuonas leat dilálašvuođat lágiduvvon gussiid várás, doppe lea govdubrugga buohkaid atnui, dolastallanbáiki, diehtotávval ja dáidda guovllu historjjá birra. Álbmotmeahci stivra eaiggáduššá govdubrukka ja dat lea čázis geassemánu 23. beaivvi rájes golggotmánnui/skábmamánnui. Gearvutnii ii mana almmolaš sáhttu, dohko ferte ieš lágidit sáhtu. Máŋga fitnodaga fállet fanassáhtu dohko. Gearvuotna lea álbmotmeahci siskkobealde, ja lea vuogas vuolggasadjin jus álbmotmeahcis áigu vázzit. Jus vuolggát davábealde Mielkejoga (govdubrukka bokte), de sáhtát mannat Mielkejávrriide. Jus vuolggát lulábealde Mielkejoga, de heivvolaš beaivemátki vázzit Altnesetii. Lea hui váralaš rasttildit Mielkejoga, ja danne lea deaŧalaš ovdalgihtii plánet mátkki ja vuolgit dan bealde go áiggut vánddardit.
Eará mátkkit álbmotmeahcis
Jus dábuhat fanassáhtu, de leat olu mátkkoštanvejolašvuođat. Viektavuonas lea oalle geahpas vázzit Viektavuonvákki ja Pedarvákki mielde bajás. Maiddái Stuoravuonas sáhtát vázzit Nuortageašjiehkkái Breihovddalenis. Gulahala muhtimiin gii dovdá guovlluid ovdal go vuolggát. Leat olu hehttehusat mat eai oidno kárttas, nugo juovat ja bávttit, heŋgget, vustot ja jogat maid ii sáhte rasttildit. Daddjo ahte Sievjjus lea váttis láhppot, muhto álki darvánit. Jus háliidat álkis mátkkiid vázzit merkejuvvon bálgáid mielde, de lea Hammerfest ja biras vázzinsearvi merken bálgáid mat mannet bartii Tindstua ja Tyvvannet-jávrái. Geahča ut.no siidduin dáid bálgáid birra.
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Bildetekst hentes fra tittel i slideshow
Seilandstuva
Sievjju alimus čohkkii, Seilandstuvai (1078 mmb), lea guhkes ja garra mátki mii lea vuosttažettiin dakkáriidda geat leat bures hárjánan vánddardit garra eatnamiin. Dohko beassá Stuora Vuođđovuonbađas dahje Viektavuonas. Fuomáš erenoamážit ráguid maid leat Dáččavuonjiehki čohka birra. Seilandstuva gullá Struve meridiánagirdui, ja Struve olbmát huksejedje deike ura 1847:s. Muitaluvvo ahte sii fertejedje olles njealje geardde geahččalit ovdal go nákcejedje mihtidit Seilandstuva, mierkká, biekka ja muohttaga dihte. Seilandstuva sáhttá čieža eará meridiánačuoggás oaidnit ja dat lei nappo hui deaŧalaš mihttočuokkis. Struve meridiánadávgi lei hirbmat deaŧalaš oassi Máilmmi sturrodaga ja hámi mihtideamis, ja dat lea odne UNESCO máilmmiárbelisttus.