Álbmotmeahci birra
Sievjjus leat ceakko várit mat gahččet njuolga merrii, čáppa lieđđegiettit, ja Eurohpá davimus jiehkit mat vielgájit sullo alimusas. Dáppe sáhtát vázzit oanehit ja guhkit mátkkiid ja mohkiid gehppes ja čáppa eanadagas sihke davá- ja lulágeahčen sullo, dahje vásihit albma meahccedovddu álbmotmeahci váibmosis. Sievju gáibida juoidá iežas gussiin, muhto dat maiddái addá áibbas erenoamáš luondduvásáhusaid.
Sievju lea suolu Oarje-Finnmárkku rittus, ja álbmotmeahcci dahká badjelaš beali sullo areálas. Lulá- ja davábealde álbmotmeahci lea bieđgguid ássan, biilageaidnu ja idjadansajit. Deike beasat feargga dahje sáhttofatnasa mielde. Dáid ravdaguovlluin leat maid soames merkejuvvon bálgát mat dolvot álbmotmeahci guvlui. Ieš álbmotmeahci siste eai leat merkejuvvon bálgát, eai ge rabas barttat. Danne ferte dus alddát leat telta mielde ja biergasat vai birget.
Sievjjus leat viiddis duohtatkeahtes guovllus, unnán johtaleapmi, erenoamáš geologiija ja ereliiggán sajádat. Danne lea Sievjju suolu buorre eallinguovlu olu šattuide ja elliide. Vuotnabađain ja vákkiin lávejedje ovdal leat meahccelájut ja guohtunbáikkit, ja dat lea dahkan Sivjui olu kulturduovdagiid mat ain leat bistime ja mat eai šat báljo gávdno eará sajiin.
Kulturlandskap i Store Bekkarfjord. Foto: Per Arne Askeland, Bårdfjorden. Foto: Ingunn Ims Vistnes
Melkevatnan. Foto: Per Arne Askeland
Manne álbmotmeahcci?
Álbmotmeahcci ásahuvvui 2006:s ja dan areála lea 316 km2. Dás lea 9,6 km2 mearraareála. Olles álbmotmeahcci lea Sievjjus, mii lea Norgga čihččet stuorimus suolu, ja dat dahká 53 % olles sullo areálas.
Álbmotmeahcci ásaheami ulbmilat:
- Seailluhit alpiina mearragáddeeanadaga mas lea erenoamáš ja máŋggabealat biologalaš valljivuohta
- Sihkkarastit guovllu iešguđetlágan luondduhámiid
- Seailluhit eanadathámiid ja erenoamáš geologalaš gávdnosiid
- Suodjalit kulturmuittuid
Sievjju álbmotmeahci njuolggadusain daddjo viidáseappot ahte: «Almmolašvuohta (álbmot) galgá beassat vásihit luonddu árbevirolaš ja dábálaš meahccedoaimmaid (olgodaddama) bokte maidda eai dárbbašuvvo olu teknihkalaš heiveheamit. Luondduvuđđosa vuhtii váldin lea deaŧalaš sámi kultuvrra ja ealáhusávkkástallama dihte. Guovlu galgá sáhttit adnot boazodollui.»
Mii lea lohpi álbmotmeahcis?
Álbmotmeahcis sáhtát vázzit ja čuoigat gokko háliidat. Sáhtát murjet ja guobbariid čoaggit.
Don sáhtát bivdit, guolástit ja vázzit seamma ládje go eará mearra- ja meahcceguovlluin Finnmárkkus. Muitte oastit bivdo- ja guolástankoartta Finnmárkkuopmodagas. Dolastit sáhtát birra jagi, maiddái cuoŋománu 15. beaivvi ja čakčamánu 15 beaivvi gaskkas báikkiin gos lea čielggas ahte sáhte eanan ii sáhte buollát. Dolas ovdalaš dollasajiin dahje dakkár sajis gos dolasteapmi ii vuhtto guhká. Sáhtát boaldit muoraid maid ieš leat buktán dahje goike rissiid. Ii leat lohpi čuollat muoraid, ja olu sajiin álbmotmeahcis leat unnán rissit gávdnamis. Sievjju sullo oarjjábealde sáhtát gávdnat rihkiid fiervvás, muhto nuorttabealde eai leat báljo riehkit.
Álbmotmeahcis ii leat lohpi dronaid girddihit.
Mohtorjohtolat lea gildojuvvon álbmotmeahcis. Dat guoská earret eará muohtaskohterii, ATV, mohtorfatnasii sáivačázis, girdimii vuollel 300 mehtera allodagas ja helikopterseaivumii. Mohtorfanasjohtolat mearas lea lohpi.
Melkevatnan. Foto: Per Arne Askeland
Telt i Bårdfjorden. Foto: Ingunn Ims Vistnes
Ii leat lohpi ruskkaid guođđit álbmotmeahccái. Doppe gos máŋggas leat čoahkis muhtin áiggi, bivdit mii ahte ehpet guođe hivssetbáhpiriid.
Beatnagiid galgá veaddit cuoŋománu 1. beaivvi rájes gitta borgemánu 20. beaivvi rádjái. Maiddái olggobealde dan áigodaga galgá beatnagiid atnit čalmmis.
Lágideamit main leat olu oasseváldit, stuorát joavkkuid idjadeamit máŋggaid jándoriid, dahje lágideamit mat čađahuvvojit seamma guovllus máŋgga geardde, leat dakkárat maiddá galgá leat ohccojuvvon ja ožžojuvvon lohpi álbmotmeahci stivrras. Maiddái sihkkelastimii galgá ožžon lobi álbmotmeahci stivrras.
Álbmotmeahcis leat olu miellagiddevaš geologalaš gávdnosat. Lea lohpi unna geađggáža coggalit lummii, muhto ii leat lohpi álbmotmeahcis doalvut stuorát geđggiid dahje eanebuš geđggiid.
Álbmotmeahci hálddašeaddji (seiland@statsforvalteren.no) vástida áinnas jearaldagaide njuolggadusaid birra ja čilge movt sáhttá sierralobi/dispensašuvnna ohcat njuolggadusain.
Eará suodjalanguovllut Sievjjus:
Muotkevuona/Eidvågen luonddureserváhta (loddevárri) https://faktaark.naturbase.no/?id=VV00000048
Teist. Foto: Karl-Otto Jacobsen